2024. aasta seisuga on maailmas ÜRO liikmesriikide andmetel 195 riiki. Riigi mõiste ei ole aga alati üheselt mõistetav ning riikide arvu üleilmsel määramisel tuleb arvestada mitmete teguritega.
- Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid: ÜRO on rahvusvaheline organisatsioon, mis asutati 1945. aastal rahu, julgeoleku ja riikidevahelise koostöö edendamiseks. 2022. aasta jaanuari seisuga on ÜRO-s 193 liikmesriiki. Need liikmesriigid on suveräänsed riigid, mida rahvusvaheline üldsus on ametlikult tunnustanud ja mis on võetud ÜRO Peaassambleesse.
- Vaatlejariigid ja mitteliikmesriigid: Lisaks 193 ÜRO liikmesriigile on kaks ÜRO-s mitteliikmestaatusega vaatlejariiki: Püha Tool (Vatikan) ja Palestiina Riik. Kuigi nende üksuste osalemine ÜRO tegevuses on piiratud, tunnustab rahvusvaheline üldsus neid eraldiseisvate poliitiliste üksustena.
- De facto ja de jure riigid: de facto ja de jure riikide eristamine on maailma riikide arvu arvestamisel ülioluline. De jure riigid on need, mis on rahvusvahelise õiguse alusel iseseisvate suveräänsete üksustena juriidiliselt tunnustatud. Teisest küljest võivad de facto riigid kontrollida territooriumi ja neil on toimiv valitsus, kuid neil puudub laialdane rahvusvaheline tunnustus. De facto riikide näideteks on Somaalimaa, Transnistria ja Põhja-Küpros.
- Teiste riikide tunnustamine: Riigi tunnustamine teiste riikide poolt mängib olulist rolli riigi suveräänse üksuse staatuse määramisel. Kuigi mõned riigid on rahvusvahelise üldsuse poolt üldiselt tunnustatud, võivad teised poliitiliste vaidluste, territoriaalsete konfliktide või muude tegurite tõttu seista silmitsi tunnustuse saavutamisega. Riigi tunnustamine teiste riikide poolt võib olla erinev, mis toob kaasa erinevaid vaatenurki riigi legitiimsuse kohta iseseisva riigina.
- Kolooniaterritooriumid ja sõltuvusalad: mõned territooriumid liigitatakse pigem kolooniateks, ülemereterritooriumiteks või teistest riikidest sõltuvateks aladeks, mitte iseseisvateks suveräänsete riikidena. Nendel territooriumidel võib olla erinev autonoomia ja omavalitsus, kuid lõpuks alluvad nad mõne teise riigi võimule. Näiteks Puerto Rico (USA territoorium) ja Prantsuse Guajaana (Prantsusmaa ülemeredepartemang).
- Mikronatsioonid ja tunnustamata üksused: Mikronatsioonid on isehakanud üksused, mis nõuavad suveräänsust teatud territooriumi üle, sageli ilma rahvusvahelise üldsuse laialdase tunnustuseta. Kuigi mõned mikronatsioonid eksisteerivad sotsiaalsete eksperimentide või loominguliste projektidena, väidavad teised tõelisi iseseisvusnõudeid. Enamikul mikroriikidel puudub aga väljakujunenud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tunnustus.
- Muutused rahvusvahelistes piirides ja poliitilistes üksustes: riikide arv maailmas ei ole staatiline ja võib aja jooksul muutuda selliste tegurite tõttu nagu territoriaalsed vaidlused, lahkulöömisliikumised ja geopoliitilised arengud. Uued riigid võivad tekkida selliste protsesside kaudu nagu dekoloniseerimine, iseseisvusliikumised või diplomaatiline tunnustamine teiste riikide poolt. Vastupidi, riigid võivad ühineda, laiali minna või poliitilises staatuses muutuda.
Riikide loend tähestikulises järjekorras
A – B – C – D – E – F – G – H – I – J – K – L – M – N – O – P – Q – R – S – T – U – V – W – X – Y – Z
Aasia riigid: 49
Aasia, Maa suurim mandriosa, hõlmab 49 riiki, alates tohutust Venemaa avarustest põhjas kuni väikese saareriigi Maldiivideni India ookeanis. Venemaa oma ulatusliku territooriumiga, mis hõlmab nii Euroopat kui Aasiat, omab maailma suurima riigi tiitlit, hõlmates ligikaudu 17 miljonit ruutkilomeetrit. Spektri teises otsas Maldiivid, enam kui 1000 korallisaarest koosnev saarestikuriik, on üks väiksemaid riike mitte ainult Aasias, vaid ka kogu maailmas. Vaatamata oma suuruse erinevusele aitavad mõlemad riigid kaasa Aasia mandri rikkalikule mitmekesisusele ja keerukusele.
- Ida-Aasia riigid
- Lähis-Ida riigid
- Kesk-Aasia riigid
- Lõuna-Aasia riigid
- Lääne-Aasia riigid
- Kagu-Aasia riigid
Aafrika riigid: 54
Aafrika, suuruselt teine kontinent, hõlmab 54 tunnustatud riiki, mis esindavad kultuuride, keelte ja maastike mosaiiki. Lääne-Aafrikas asuv Nigeeria omab mandri suurima rahvaarvuga riigi ja kogu maailmas rahvaarvult seitsmenda riigi tiitlit, mille pindala on ligikaudu 923 768 ruutkilomeetrit. Seevastu Aafrika idaranniku lähedal India ookeanis asuv saarestikuriik Seišellid on Aafrika väikseim riik nii maa pindala kui rahvaarvu poolest. Vaatamata nende suuruse erinevustele, panustab iga Aafrika rahvas ainulaadselt kontinendi rikkalikku ajaloo-, kultuuri- ja looduslikku mitmekesisust.
- Kesk-Aafrika riigid
- Ida-Aafrika riigid
- Põhja-Aafrika riigid
- Lõuna-Aafrika riigid
- Lääne-Aafrika riigid
Euroopa riigid: 44
Euroopas, suuruselt teisel mandril, elab 44 tunnustatud riiki, millest igaüks annab oma panuse selle rikkalikku kultuurilisse ja ajaloopärandisse. Venemaa, mis asub Euroopa ja Aasia ristteel, on suurim riik mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas, omades üle 17 miljoni ruutkilomeetri. Spektri teises otsas Vatikan, Itaalias Roomas asuv iseseisev linnriik, on väikseim suveräänne riik nii Euroopas kui ka maailmas, pindalaga vaid 0,49 ruutkilomeetrit. Vaatamata oma suuruse erinevustele on igal Euroopa riigil oluline roll kontinendi mitmekesise identiteedi kujundamisel.
- Kesk-Euroopa riigid
- Lääne-Euroopa riigid
- Ida-Euroopa riigid
- Põhja-Euroopa riigid
- Lõuna-Euroopa riigid
- Euroopa Liidu riigid
Okeaania riigid: 14
Okeaania, piirkond, mis hõlmab tuhandeid saari üle Vaikse ookeani, koosneb 14 riigist, millest igaühel on oma ainulaadne kultuur, geograafia ja ajalugu. Austraalia, Okeaania suurim riik ja kogupindalalt maailma suuruselt kuues riik, domineerib mandril oma tohutute maa-alade ja mitmekesiste ökosüsteemidega. Seevastu Austraaliast kirdeosas asuv pisike saareriik Nauru omab Okeaania väikseima riigi tiitlit nii maa pindala kui rahvaarvu poolest. Vaatamata oma suuruse erinevustele, panustab iga Okeaania riik piirkonna rikkalikku kultuuripärandisse ja keskkonna mitmekesisusse, kujundades selle kollektiivset identiteeti.
Põhja-Ameerika riigid: 23
Põhja-Ameerika, suuruselt kolmas kontinent, hõlmab 23 riiki ja territooriumi, millest igaüks annab oma panuse selle mitmekülgsele kultuurimaastikule ja majanduslikule elujõulisusele. Kanada, Põhja-Ameerika suurim riik ja pindalalt maailmas suuruselt teine riik, hõlmab tohutuid kõrbeid, elavaid linnu ja multikultuurset ühiskonda. Seevastu Kariibi meres asuv väike saareriik Saint Kitts ja Nevis kannab Põhja-Ameerika väikseima suveräänse riigi tiitlit nii maa pindala kui rahvaarvu poolest. Vaatamata nende suuruse erinevustele on igal Põhja-Ameerika riigil oluline roll kontinendi dünaamilises identiteedis ja globaalses mõjus.
Lõuna-Ameerika riigid: 12
Lõuna-Ameerika, suuruselt neljas kontinent, hõlmab 12 riiki, millest igaühel on oma kultuur, geograafia ja ajalugu. Brasiilia, Lõuna-Ameerika ja Ladina-Ameerika suurim riik, ulatub üle 8,5 miljoni ruutkilomeetri ja sellel on mitmekesised maastikud alates Amazonase vihmametsadest kuni elavate linnade Sao Paulo ja Rio de Janeironi. Lõuna-Ameerika kirderannikul asuv Suriname on mandri väikseim iseseisev riik, mille pindala on ligikaudu 163 820 ruutkilomeetrit. Vaatamata oma suuruse erinevustele, panustab iga Lõuna-Ameerika rahvas kontinendi elavasse kultuurimosaiiki ja looduslikku ilu, kujundades selle identiteeti.
